Organismi sisemine rütm ehk bioloogiline kell saab olulist infot just päikesevalgusest. Kui talvel on valget aega vähe ja pimedus võtab võimust, ei saa organism selget signaali, millal on õige aeg ärgata ning millal aeg magama minna. Selle tagajärjel võib uinumine muutuda keerulisemaks, uni muutuda katkendlikuks ja pinnapealseks ning hommikune ärkamine raskemaks.

Melatoniini tootmine organismis muutub

Pimeduse suurenedes toodab keha rohkem unehormoon melatoniini. Esmapilgul kõlab see hea uudisena, kuid liigne melatoniin päevasel ajal võib hoopis segadust tekitada: oleme päeval uimased ja väsinud ning õhtul ei saagi nii kergesti uinuda.

Vähene liikumine = vähem loomulikku väsimust

Suvel oleme tihti aktiivsemad: jalutame, sõidame rattaga, veedame aega õues. Talvel kipume end rohkem tuppa sulgema. Kui keha ei saa piisavalt füüsilist koormust, ei teki õhtuks loomulikku väsimust ning uni ei tule nii kergelt.

Tubane, väheliikuv eluviis ja ekraanid segavad uinumist

Talvel oleme rohkem siseruumides ja veedame tihti aega telefonis, arvutekraani või televiisori ees. Ekraanidest kiirguv sinine valgus pidurdab melatoniini tootmist ja paneb aju arvama, et päev kestab edasi.

Kuidas talviste unehäiretega toime tulla?

Hea uni ei teki iseenesest – seda saab toetada väikeste, aga järjepidevate sammudega. Järgnevad soovitused aitavad tekitada kehale selgemaid signaale õigeaegseks magamajäämiseks.

  • Naudi võimalikult palju päevavalgust

    Väljas värske õhu ja loomuliku valguse käes viibimine annab ajule signaali: „on päev“. Veeda rohkelt aega väljas ja süüta oma eluruumides pimeduse peletamiseks rohkem valgusteid. Piisav päevane valgus aitab õhtul paremini uinuda.

  • Hoia ärkveloleku ja une režiimi
    Mine magama ja ärka võimalusel iga päev ligikaudu samal ajal. Meie sisemine kell armastab rutiini.

  • Vähenda ekraaniaega enne und
    Pane telefon kõrvale ja lõpeta arvutitöö või telekavaatamine vähemalt tund enne magamaminekut. Vaheta sinine valgus rahustava raamatu, rahuliku muusika või sooja taimetee vastu.

  • Liigu mõõdukalt iga päev
    Füüsiline koormus parandab une sügavust ja pikendab rahulikku und. Ka rahulik õhtune jalutuskäik on siinjuures abiks.

  • Loo magamistuppa und soodustav keskkond
    Hämar valgus, jahe tuba ja vaikus aitavad kehal mõista, et aeg on puhata.

Melatoniin – tõhus abi kiireks uinumiseks

Apteekides on saadaval erinevaid melatoniini sisaldavaid preparaate. Unehäirete korral on suu kaudu manustatud melatoniinist palju abi: ta aitab kiiremini uinuda, luues sellega eeldused korralikuks väljapuhkamiseks. Melatoniini suureks eeliseks on see, et ta on kehaomane aine, mis ei põhjusta päevast unisust või uimasust ja ei tekita ka sõltuvust.

Kuidas valida sobivaim melatoniinipreparaat?

Apteekrite sõnul on kõige efektiivsemad on melatoniini sisaldavad keelealused spreid. Nende eeliseks on hea omastatavus ja kiire toime. Melatoniin imendub keelealusest spreist väga kiiresti ja hakkab toimima juba paarkümmend minutit pärast manustamist. Heaks valikuks on Good Sleep sprei, mis sisaldab melatoniinile lisaks ka kannatuslille ekstrakti. Selline kombinatsioon on tõhus, sest siin lisandub melatoniini uinutavale toimele kannatuslille rahustav ja lõõgastav mõju. Neile, kes soovivad lisaks uinumise soodustamisele veelgi tugevamat rahustavat ja lõõgastavat toimet, sobivad hästi Good Sleep kapslid, milles on lisaks melatoniinile ja kannatuslille ekstraktile ka palderjani- ja humalaekstrakt.

Good Sleep REM on ainulaadne aeglaselt vabanevat melatoniini sisaldav komplekspreparaat, mis põhineb kõige uuematel teadmistel unefüsioloogiast ning aitab saavutada ja säilitada sügava ja kosutava une terveks ööks. Toote koostisse kuuluvad lisaks aeglaselt vabanevale melatoniinile GABA (gamma-aminovõihape), L-trüptofaan, L-teaniin, ashwagandha ekstrakt ja magneesium. Good Sleep REM on parim valik juhtudel, mil esinevad koos nii uinumisraskused, katkendlik uni (öised ärkamised) kui ka liiga varajane ärkamine.

Good Sleep sprei ja kapslid on saadaval apteekides kõikjal Eestis, soodsalt otse maaletoojalt e-poes KBM Tevis.